VEE JOOMINE TEEB IMET! Mis on oluline ka treeningu ajal?

11024685_10152565280947583_6267913359922356147_oVesi moodustab 60–75% meie keha massist, mis on täiskasvanud inimese puhul umbes 40–50 liitrit. Vesi on oluline kõikide biokeemiliste protsesside puhul meie kehas: vee abil toimub toitainete transport kudede ja organite vahel, vesi reguleerib lihaste kokkutõmbumist, aitab säilitada kehavedelike mahtu, viib välja jääkaineid, mida toodavad neerud ja seedesüsteem, ning reguleerib kehatemperatuuri. Piisav veetarbimine on parim, mida me oma keha jaoks teha saame ning parim viis sellega algust teha on hommikul enne sööki või muid jooke juua ära klaas puhast vett. See aitab ennetada mitmeid kroonilisi haigusi ja toetab tervist väga mitmel moel!

Sageli võivad veepuuduse märgid meile märkamata jääda, kuna oleme harjunud, et veepuuduse märgiks on janutunne. Aga see ei ole sugugi ainus tunnus. Kui sageli käid nõutult köögi vahet, mõeldes, et tahaks midagi, aga ei tea täpselt, mida? Proovi võtta klaasitäis vett – vahel ei mõista me keha signaale õigesti ning seletamatu isu võib hoopis viidata veepuudusele. Vanemas eas muutub inimeste taju veepuuduse suhtes nürimaks ning mitmed vanusega kaasnevad kroonilised haigused saavad leevendust sellest, kui juua rohkem vett.

 

wahahahKui dehüdratsiooni esmane sümptom ehk janutunne muutub sekundaarseteks sümptomiteks, on see veelgi rohkem segadusse ajav ning lihtsalt veepuuduse sümptomeid võidakse diagnoosida hoopis tõsisemate probleemidena. Vähesed tulevad selle peale, et kõhukinnisus võib olla üldise veepuuduse sümptom. Kuid vähese vee tarbimise olukorras püüab keha vett säästa ja soolestikust imendub vett rohkem kehasse tagasi, mistõttu väljaheited on tahkemad. Veepuudus halvendab reumatoidartriidi sümptomeid, põhjustab peavalusid ja migreeni, vererõhu kõrgenemist, aneemiat, ülekaalulisust, sinusiiti, astmat, neerukive ning krooniline veepuudus suurendab pikema aja vältel ka diabeedi ja vähi riski.

 

Kõiki neid haigusi aitab ennetada see, kui joome piisavalt puhast vett. Organismi keskmine arvestuslik veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus umbes 2,4 liitrit. Kindlasti sõltub see inimese vanusest ja soost, füüsilisest koormusest ja kliimast ning keskmisest energiavajadusest, mis on seotud kehalise aktiivsuse tasemega. Treeningu ajal tuleks vedelikku tarbida umbes 500ml tunnis lisaks. Väga väike veekogus (250–350 ml) moodustub meie organismis ainevahetuse käigus, kuid see pole piisav. Seepärast on oluline hoida organismi veetaset tasakaalus: niipalju, kui kaotame, peame ka tagasi saama.

 

Triathlete Drinking from Water BottleVee valikul tuleks kindlasti esmalt vaadata selle koostist. Spordiga tegelejale on vajalikud nii optimaalne naatriumi kui kaaliumi sisaldus. Looduslikud mineraalveed on erineva mineraalainete koostisega. Naatriumivaeseks loetakse vett sisaldusega alla 20 mg liitris, kõrgeks sisalduseks üle 200 mg/l. Kuumas kliimas treenides peaks aga naatriumi sisaldus olema vähemalt 500 -1000 mg/l, enamustes spordijookides ongi vastav arv 500 piires.

Naatrium stimuleerib nii glükoosi kui vee kiiret omastamist, soodustab vee peetust organismis, aitab säilitada vereplasma mahtu, on oluline joogi maitseomaduste mõjutaja ning stimuleerib omakorda just soovi juua.

 

Kaaliumi on enamasti kõigis mineraalvetes, kunstlikes on aga rohkem (kuni 100 mg/l) kui looduslikes mineraalvetes (enamasti 5 – 20 mg/l). Hästi oluline oleks ka vedeliku korralik magneesiumi sisaldus. Kui koormus on kuni 60 min, piisab vajalikus koguses vedeliku joomisest. Üle 60 minutise koormuse korral muutuvad oluliseks ka süsivesikud!