TÄHTSAMAD JÄSEMETE ÜLEKOORMUSVIGASTUSED

SIDEMEPÕLETIK (EHK LIGAMENTIIT)

 

Sagedamini esinevad sidemepõletikud on järgmised:

  • Õlapiirkonna sidemete põletik – iseloomulik valu teatud kindlatel liigutustel, mis ei taha taanduda ja aeg-ajalt hoopis ägeneb. Sageli esinevad viske- ja heitealade sportlastel.
  • Põlveliigese piirkonnas on sagedamini seesmise külgsideme ja põlvekedra sideme eesmise otsa põletikud. Külgsideme valu avaldub liigutuste korral, mis suruvad säärt reie suhtes väljapoole (ehk X-seisu), ja põlvekedra sideme valu hüppeharjutuste, maandumise ja äkilise pidurduse korral.
  • Sidemepõletikud esinevad ka hüppeliigese piirkonnas, kontsluu eesmisel sidemel. Vaevused ilmnevad vastavaid sidemeid painutavatel liigutustel, samuti jalapöia vä- sides. Kindlasti peaks kontrollima jala biomehaanikat, kas pole jalavõlvi lamenemist.

Sidemete vigastuse põhjuseks võib olla lõpuni ravimata äge trauma, vigastusest põhjustatud biomehaanika muutus või krooniline ülekoormus. Raviks kasutatakse põletikuvastaseid vahendeid, lokaalseid süste, tugikaitseid, jala teipimist.

 

KÕÕLUSE JA KÕÕLUSTUPE PÕLETIK (TENDINIIT JA TENDOVAGINIIT)

 

Esinevad sagedamini luude kinnituskohtade lähedal, nimetatakse ka kinnituskoha põletikuks ehk insertsioonitendinoosiks. Põhjuseks ühekordne trauma või krooniline ülekoormus liigestele. Valu vallandub lihase pingutusel. Valu on tunda vastavale kohale vajutades või lihast pingutades.

 

Sagedamini esineb:

  • õla piirkonnas kakspealihase lü- hikese pea kinnituskohas, samuti pika pea kinnituskohas, deltalihase õlavarrele kinnitumise kohas
  • labakäe piirkonnas painutajakõõluse kõõlustupe põletikuna
  • reielihaste vaagnaluude erinevatele kohtadele kinnitumise kohtades
  • põlve piirkonnas reie kakspealihase kinnituskohas.

Koormuse järel teha külmaravi. Ravi sarnaneb sidemepõletiku raviga.

 

KÕÕLUSEÜMBRISE PÕLETIK

 

Enam levinud on Achilleuse kõõluseümbrise põletik, valu avaldub igasugusel kõõluse koormamisel ja ägeneb jala väsimisel. Katsudes on põletikuline koht valus ja esimeste kuude jooksul vaatlusel paksenenud. Põhjuseks säärelihase tagumise rühma lihaste ülekoormus.

 

Achilleuse kõõluse põletiku ennetamiseks:

  •  valu tekkel koormata jalga võimalikult vähe
  • vajadusel tegelda teiste spordialadega
  • venitusharjutused enne ja pärast koormust
  • vältida jooksu vahelduval pinnasel
  • kasutada pehme ja painduva tallaga jalatseid, ortopeedilisi abivahendeid.

Ravi algul tuleb korrigeerida asendit – jalatsi pöid on pööratud sissepoole. Järgneb üldine ja lokaalne põletikuvastane ravi.

 

LIMAPAUNAPÕLETIK (BURSIIT)

 

Limapaunu on väga palju, sisuliselt kõikjal, kus kõõlus või side kinnitub nurga all luu külge või kus kõõlus libiseb üle luulise osa. Limapaunad on pindmised (nt põlvekedral, kannatagune limapaun), sel juhul on põletik kergesti märgatav. Süvapõletiku puhul on diagnoosimine raskendatud. Põhjuseks võib olla nii ühekordne trauma kui ka ülekoormus. Raviks kasutatakse esmalt limapauna punktsiooni, millega vedelik eemaldatakse. Järgneb põletikuvastane ravi.

 

EPIKONDÜLIIT EHK PÕNDAPEALSE PÕLETIK

 

Kõige sagedamini esineb õlavarreluu välise põndapealse põletik ehk “tennisisti küünarnukk”. Valu tekib küünarnuki roteerimisel, raskuse kandmisel ja vastavat kohta katsudes. Sarnane on ka küünarnuki sisemise põndapealse põletik ehk “golfi mängija küünarnukk”.

 

Põletiku põhjused võivad olla erinevad:

  • sõrmede sirutajalihaste ühekordne äge ülekoormus
  • sõrmede sirutajalihaste krooniline ülekoormus
  • põhjuseks võib olla ka kael.

Ennetamiseks soovitatakse kasutada vastavat tugikaitset, samuti on vajalik rahu, põletikuvastased vahendid, koormusjärgne külmaravi.

 

LUUÜMBRISE PÕLETIK EHK PERIOSTIIT

 

Valdavalt esineb sääreluu seesmisel eesmisel serval, katsudes on valulik eeskätt alumise ja keskmise kolmandiku piir. Valu avaldub liikumist alustades ja põrutusel. Katsudes on luu serv valus ja ebatasane. Põhjuseks on säärelihaste ülekoormus ja lihases tekkiva paisu ja pinge kandumine sääre sidekelme kaudu luuümbrisele. Põhjuseks võib olla ka jalavõlvi lamenemisest tekkiv biomehaanika muutus. Ülekoormus võib viia ka väsimusmurruni. Ennetamisel on oluline esmalt individuaalselt sobiv jalanõu. Koormus peab vastama ettevalmistusele ja treenitusele. Treeningul on soovitav kasutada vastavat tugikaitset (soojendav sukk). Pärast koormust teha säärelihasele külmaravi.

 

PÖIAVÕLVI LAMENEMINE

 

Koormuse toimel võivad lameneda nii pöia eesosas olev ristivõlv kui ka kogu pöida kandev pikivõlv. Vaevused algavad koormusel valudega pöia erinevates osades, seejuures võib sportlane tekkinud muutusi ise mitte märgata. Jalalaba koosneb 26 luust, mis on rühmitunud poolkupli kujuliselt. Jalapöia väikesed luud püsivad koos sidemete abil, kaasa aitavad veel labajala enda ja säärelt tulevad lihased ja kõõlused. Ülemäärase koormuse puhul tekib liigesesidemetes põletik, mis põhjustab valu. Hiljem võivad sidemed välja venida, kahjustub ka liigesekapsel, suureneb liigese liikuvus ning lõpuks jalavõlvi kuppel lameneb. Peale ülekoormuse võib pöiavõlvi vaevusi tekitada ka liigne kehakaal ja kitsad ning väikesed jalanõud. Kindlasti tuleb jälgida ka pöia väliskuju ning erinevaid labajala tüüpe.

 

Raviks on vajalik vastavate tallatugede kandmine, samuti spetsiaalsed harjutused jalatalla lihaste tugevdamiseks:

  • kõndimine jalatalla välisküljel ja siseküljel, kannal ja varvastel
  • varvastega rätiku, vaiba või pulga tõstmine
  • edasiliikumine topispallil seistes
  • istudes sooja veega täidetud pudeli rullimine jalatallaga
  • aktiivsed liigutused varvastega
  • paljajalu kõndimine pehmel pinnasel
  • edasiliikumine jalatallalihaste ja varvaste energilise tööga.

Pöiavõlvi muutustest võivad tekkida vaevused ka jalasäärtel, põlveliigestes, puusaliigestes ja seljas. Esmane ravi seisneb ortopeediliste abivahendite kasutamises, kuid tõhusad on ka erinevad ravivannid, jalavannid spetsiaalsete vanniõlidega, soolade või männiokka ekstraktiga.

 

LIIGESEKÕHRE VALU EHK KONDROPAATIA

 

Kui liigestes tekib valu ilma otsese traumata, võib tegemist olla liigesekõhre häiretega. Probleem on tõsine ja võib viia liigesekõhre püsivate kahjustusteni. Diagnoosimine nõuab täpset uurimist, sealhulgas vereanalüüse, magnetuuringut. Kui põhjuseks on ülekoormus, tuleb kehalist koormust reguleerida, toetada liigesekõhrede ainevahetust (toidulisandid, vastavad süstid).