MILLIST TRENNI VALIDA?

Kui oled otsustanud hakata hoolt kandma oma keha eest, siis esmalt peaksid sa teadma, et kõige tähtsam on teadlikkus. Ilma selleta, ei pruugi sa soovitud tulemusi näha või hoopiski teed kasu asemel kahju.

Alustajal soovitan kõigepealt leida kõige parema asukohaga spordiklubi ja võtta ühendust treeneritega, küsida nõu ja soovitusi. Kindlasti ei tasu peljata personaaltreenerit, kes aitab sul veelgi efektiivsemalt ning turvalisemalt oma eesmärke saavutada. Ka ainuüksi trennist ei piisa, korralikust toitumine on hea vormi aluseks. 

 

Hinda oma võimeid!

Ideaalselt oleks hea enne treenima asumist hinnata valmisolekut füüsiliseks koormuseks: tervist, ennekõike südametööd, kehalisi näitajaid. Põhilised testid, mida spordiklubid pakuvad, on koormustest ja kehakoostise analüüs. Paljude eratreenerite juures on võimalik teha ka liikumis- ja jõuteste. Mõne aja pärast on soovitatav teha ka kordustest, et saada teada, milline on olnud areng.

Mille põhjal otsustada, kas üldse tohiks füüsilist aktiivsust suurendada? Päris alustajad võiksid esmalt täita füüsiliseks aktiivsuseks valmisoleku küsimustiku (nt SET ehk spordimeditsiinilise enesekontrolli test, mille leiab www.kliinikum.ee/taastusravi/set) ja käia perearsti juures.

Millal ja kuidas suurendada koormust jõuharjutusi tehes? Kui sul puuduvad teadmised korrektsest tehnikast või pole sa endas päris kindel, võiksid nõu küsida personaaltreenerilt. Paljud hakkavad ise spordiklubis pusima ning teevad endale nii varem või hiljem liiga, kuna harjutuste sooritamise tehnika on vale.

Kõige lihtsam on alustada trenažööridega, kuna nendel on väga raske midagi valesti teha. Ainsaks väärkäiguks võib olla ebasobiv raskus, mille tõttu kannatab harjutuse sooritus.

 

Kuidas valida õiged harjutused?

 
Kui harjutus teeb valu, siis lõpeta see! Leia harjutuse valuvaba versioon või mõni teine harjutus, mis valu ei põhjusta. See ei tähenda lihasväsimuse tõttu tekkivat tunnet, mida võib valuga segamini ajada. Valu lööb välja teatud liigutusi sooritades ning võib esineda ka väljaspool treeningusaali.

Ära kohanda end harjutuste järgi, vaid kohanda harjutused enda järgi! Ei ole olemas harjutust, mis sobib absoluutselt kõigile, kuna inimesed liiguvad erinevalt. Erinevad variatsioonid harjutustest ei ole mõeldud ainult selleks, et treeningut mitmekesisemaks muuta, vaid ka selleks, et need sobiksid erineva ettevalmistusega inimestele.

Soorita harjutusi mugavalt ja kontrollitult! Mugavus tähendab seda, et liigutus peaks olema valutu ja loomulik. Kontroll tähendab, et suudad järgida juhendis näidatud liigutustehnikat ja kehaasendit. Näiteks kükkides on hea põlvede ja lülisamba joondumine kogu harjutuse jooksul kooskõlas sujuva liikumisega.

 

Millal minna personaaltreeneri juurde?

 

On kindlaks tehtud, et koos treeneriga treenides on võimalik saavutada paremaid, aga ka kiiremaid tulemusi kui iseseisvalt.

  1. Pole arengut. Kui sa pole nädalaid või isegi kuid üksi pusides kogenud mitte mingisuguseid edusamme ega liikumist oma eesmärkide suunas, olgu selleks siis kaalu langetamine, jooksuaja või jõunäitajate paranemine, on mõistlik appi kutsuda treener, kes sinu seniseid tegemisi analüüsib ning korrigeerib.
  2. Oled päris algaja ega tea üldse, kust alustada. Võib-olla sa isegi juba liitusid spordiklubiga, kuid ei tea, millised treeningud võiksid sulle kõige paremini sobida. Saal on mitmesuguseid treeninguvahendeid täis, kuid sa ei oska neid õigesti kasutada. Kolm kuni viis personaaltreeningut võib sel juhul anda hea alguse ja hoo iseseisvaks treenimiseks edaspidi.
  3. Vajad vaheldust ja muudatusi treeninguplaanis. Alguses võib igasugune treening olla väljakutsuv, uus ja huvitav, aga see ei pruugi nii kestma jääda. Tekivad n-ö platood, areng seiskub, treening muutub üksluisemaks ning sa ei ei lähe enam entusiasmiga trenni. Personaaltreener võib aidata su treeningukavva värskust tuua.
  4. Sa ei ole motiveeritud üksi pingutama. Kui keegi on su kõrval ja jälgib, kuidas trenni teed, hakkad rohkem pingutama. Mõnel on väga raske ennast spordiklubisse ajada ja seal vaeva näha. Sel juhul on treenerist kindlasti palju abi. Kui oled juba broneerinud aja treeneriga kohtumiseks, ei loobu sa enam nii lihtsalt.
  5. Tahad end mõneks sündmuseks või võistluseks vormi ajada. Kui sind ootab ees mõni eriline üritus või sündmus, näiteks pulmad või spordivõistlus, milleks soovid ajastada oma parimat vormi, parandada välimust või sooritusvõimet võimalikult kiiresti ja efektiivselt, saab personaaltreener anda head nõu.
  6. Sul on vigastus, kuid sa ei soovi treeninguid katkestada, vaid jätkata targalt ja turvaliselt. Treeningutega kaasnevad alati mingid terviseriskid ning paljud kogevad seda omal nahal. Valu ja vigastused võivad trenne segada, raskendada eesmärkide saavutamist ja lihtsalt tuju rikkuda. Alati ei osata ise midagi ette võtta ning valuga treenimine pole ka hea mõte. Treener ei ole füsioterapeut ega ravi vigastusi, küll aga aitab ta turvaliselt treenida ja eesmärgile lähemale jõuda.
  7. Vajad kinnitust, et oled õigel teel. Kõik ei ole terve elu sportinud ega ole oma kehas väga enesekindlad. Mõnel on tarvis julgustust, et see, kuidas ta treenib, on õige. Treeneri tugi aitab enesekindlust tõsta ja tulemusi parandada.
  8. Tahad saada teadmisi treenimiseks. Kogu aeg personaaltreeneriga treenida ei pruugi olla kõigile taskukohane. Küll aga võib treeneri jutule minna sooviga saada nõuandeid iseseisvaks sportimiseks. See hoiab kindlasti ka kõvasti aega kokku võrreldes sellega, kui hakata ise internetist ja raamatutest infot hankima.

 

Aeroobikasse, jõusaali või joogasse?

Sõnasta esmalt põhjused, miks sa tahad trenni teha. Kasuks tuleb põhjalik vestlus personaaltreeneriga või pikem mõtisklus iseendaga Kui tead, miks trenni teed ja füüsiliselt aktiivne oled, on sul lihtsam ka õigeid trenne valida.

Arvesta oma treenitusega. Kui sulle pakub kõige rohkem huvi rasvapõletus, siis mõned rühmatreeningud, näiteks bodypump, spinning ja zumba, kulutavad küll palju energiat, kuid sageli võivad need olla päris algajale liiga rasked.

Igasugune liigutamine on energiakulu. Alustuseks on soovitatavad kergemad koormused, näiteks basseinis või keha ja meele treeningud ning loomulikult jõusaalis jõukohaste raskustega harjutamine ja kardiotreening.

IMG_2700

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allikas: http://teadliktreening.com/milline-trenn-sobib-sulle/